• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Pean kohe tunnistama, et ma lootsin, et tulemus tuleb teine. Aga hääletajate emotsioonid osutusid tugevamaks, kirjutab analüütik Maris Lauri oma blogis.
Riigikogu liige Maris Lauri.
  • Riigikogu liige Maris Lauri.
  • Foto: Andras Kralla
Järgneb Maris Lauri blogipostitus:
Põhjuste – eks neist räägitakse nüüd palju – seas paistavad selgelt domineerivat Ühendkuningriigi sisemised ebakõlad ja rahulolematus. Aga oma jao selleks andis ka brüssellik mõtteviis – kõrkus, pealiskaudsus, arrogantsus, kuulamis- ja veenmisvõimetus –, mis mõnede ELi tippjuhtide puhul mõjub ärritavalt isegi kõige ELi-sõbralikuma inimese jaoks. Saati siis skeptikutele.
Aga rahvas tegi valiku ja nagu iga otsuse puhul tuleb seda kõrvalvtaatajal aktsepteerida. Isegi kui kõrvaltvaataja leiab, et otsus oli vale. Kummal poolel lõpuks õigus on, selgub kunagi tulevikus. Otsuste langetamisel tehakse vigu, vahel on vead suuremad, vahel väiksemad, aga tõsiasi on ka see, et otsustamatus on tihtipeale halvem kui halb otsus. Aga see selleks.
Kindlasti on oluline selgete sõnumite edastamine ja käitumisjoone näitamine. Kuigi see võib osutuda ülimalt keeruliseks: ikkagi 27 riiki pluss Brüsseli aparaat, kellel ilmselt kõigil on rohkem või vähem erinev arusaamine, mida tuleks teha ja kuidas käituda. Selged sõnumid ja käitumisjoon peaksid ütlema üheselt – hea küll, otsustasite lahkuda, alustame kiiresti läbirääkimisi ja viime need kahe aastaga lõpule. Kui mingis osas läheb liigseks vaidluseks, siis sellest räägime edasi peale reaalset lahkumist kahe aasta pärast ehk 2019. aastal.
Selline käitumisviis teeb kogu protsessi kiiremaks ja vähendab ebakindlust – järelikult rahunevad finantsturud kiiremini ja ebakindlus majandusest kaob rutem. See omakorda tähendab, et negatiivsed majanduslikud mõjud ELi jäävatele riikidele aga ka brittidele on nõrgemad, sest kestavad lühemat aega. Ka selgelt senisest brüssellikkust käitumisest erinev toimimine annab teistel EUexititele selge sõnumi: EUexit ei ole asi, kus ütled ja siis hakkad mõtlema ja ümber ütlema. See on ühekordne asi. Kiire eralduslõige näitaks ükskord ometi ka võimet Brüsseli tasemel kiireteks sammudeks, mitte pikaajaliseks vindumiseks.
Alguses osutasin, et oma osa Brexiti käivitumisel oli brüssellikkult käitumisviisil. Selleks, et ei tuleks järgmisi Euexiteid, et erinevad ELi-sisesed vastuolud ei kasvaks, vaid väheneks, et saaks ometigi hakata lahendama neid mitmeid suuri probleeme, millega EL maadleb, tuleb selline käitumisviis lõpetada. Kui kellelgi on isiklikult sellega probleeme, tuleb asendada see inimene asendada teisega. Mulle tundub, et oleme Euroopas liialt viisakaks ja ümarsõnaliseks muutunud.
Brexitist võitjaid ei ole. Kannatab Euroopa – nii poliitiliselt kui ka majanduslikult -, sealjuures ka Eesti. Aga sellest ei tohi teha järjekordset piinapinki, kus on võimatu aru saada, kes keda piinab ja miks, sest siis on kõik kõigi peale pahased, jonni täis ja probleemide lahendamisega ei tegeleta, üksnes otsitakse süüdlasi ja asendustegevusi. 27 riigi poolt peab tulema selge sõnum brittidele ja juhend Brüsselile, kuidas lahkumisprotsess edasi läheb. Samuti selge omavaheline kokkulepe ja sõnum Brüsselile, milline käitumine on aktsepteeritav ning millega tuleb tegeleda ning millega mitte. Eelarve vähenemine annab muuseas väga hea põhjuse kiiresti igasuguste teiste, kolmanda või jumal-teab-mitmenda järgu asjadega tegelemine lõpetada ning keskenduda sisuliselt olulistele asjadele.
Ehk siis, võtame halvast parima.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele